Sequoia Rahvuspark ja Fresno

Hommikul siva kotid kokku ja teele. Sedakorda olime targemad ja hankisime Starbucksist kohvi ka kohe kaasa. Ligi 100 km teekond pargini viis üllatuslikult väikese maantee kaudu (loe: kahesuunaline), mis lookles erinevate istanduste vahel. Enamjaolt apelsinid, sidrunid, sekka mõned viinamarjad.

Parki sisenemiseks peab sarnaselt Grand Canyoniga loovutama 20 usdi, mis kehtib samuti 7 päeva. Vastu saad kaardi ja pargist rääkiva ajalehe. Sel ajal kui Tom ja Kass ees istudes lobisesid, lugesin mina toda ajalehte. Kass küsib kas siin karusid on? Tom vastab, et eks ikka. Kass küsib mis me siis teeme kui karu tuleb. Tom seletab, et vaevalt nad inimestele liiga ligi tahavad tulla. Vestluse taustal loen artiklit, mis manitseb külastajaid ekstra hoolikusele toidukaupade pakkimisel, sest karud on aktiivsed nii ööl kui päeval ja ei pea sugugi paljuks lõhna peale kohal olla nagu viis kopikat. Rida õpetusi kuidas käituda kui karu on su söögi kallal, millest kõige targem ilmselt oli järgmine - ära astu karuga võitlusse! Ilmestamiseks veel ilus pilt ka kuidas karu istub kellegi sõiduautos ja rapib asju Karudele lisaks huvitavaid fakte sekvoiadest ja nendega sarnastest Redwood'idest (otsetõlge ajaks bioloogid ilmselt hulluks) ja muud põnevat. Võtsin selle kaasa, kui keegi tunneb huvi.
Meie eesmärk oli vähemalt Kindral Sherman ära näha. 84 meetrit kõrge, diameetriga 7,7 m ja aukartustäratava 2300-2700 aasta vanuse puuga ei ole Suurupi metsas võimalik trehvata. Erinevad allikad kõnelevad erinevatest andmetest, ühtede sõnul on tegemist planeedi suurima elusorganismiga, teised väidavad et mitte. On kuidas on, sekvoiad on erilised puud.
Wikipedias on hästi tehtud foto, mis annab suhteliselt hästi edasi selle puu suursugususe:

Kindrali juurde oli parklast 0,7 miili jalutada ja minek oli allamäge. Raja ääres olid hoiatavad sildid, mis manitsesid tempo suhtes kriitiline olema, sest asusime kõrgmäestikule omases hõreda õhuga piirkonnas. Ilusaid puhkekohti võis samuti iga väikse vahemaa tagant leida. Minnes tundus kõik väga lihtne, aga üles tagasi tulime sealt umbes tund aega. Ok, oravaid oli vaja pildistada ja käbisid korjata, aga ausalt öelda oli see suisa vajalik, sest mõned sammud astunud läks hapnikuga õige pea kriitiliseks. Sellist kogemust pole varem olnud.

Sekvoiad nähtud tuli kribinal-krabinal suund SFOle võtta. Kaarti uurides sai selgeks, et võiks olla otstarbekas ööbida kuskil Fresno kandis ja siis laupäeva hommikul tsipsti San Franciscosse. Aga olulised asjad kõige pealt. Kass märkas Applebee's reklaami ja otsustasime siis tema õunamahla mälestusele kaasa aidata. Northfieldis oli Applebee's Kassi lemmik (http://www.applebees.com/). Riis oli meeldivaks vahelduseks, pealegi suht hästi maitsesatud, olgu selle juustunäost kanaga kuidas on, aga parem ikka kui iHop. Soodsam ka.


Siin maal mingit leiba luusse ei lasta vaid minnakse hoopis shoppama. Tegelikult pidime ainult korraks Burlingtoni vaatama. Juhtus aga nii e
Tuleb ausalt tunnistada, et sellise kotitäie arve pani mind ikka veidi muretsema tuleviku pärast ja kupongiraamat tundus abiks olevat. Karistuseks laristamise eest tuleb vaadata võimalikult soodne majutus ja mitte vinguda. Mõeldud-tehtud. Travel Inn reklaamis "hiljuti renoveeritud" tube 40 usdi eest ja Motel6 oli ju vägagi 5+. Registratuuris oli hindu vanamees, kes nimetas kohe kõrgema hinna kui võluraamatus (kupongikas), muidugi hakkasin vehkima oma kupongiga, mis soodsamalt lubas majutuda. Härra Hindul tekkis kohe huvi kus kohast me pärit oleme. Väga raske oli muuseas tema jutust aru saada, kohutav aktsent oli tol tegelasel. Vahepeal juba panin tähele, et Tom hakkas närviliseks minema, ilmselt oleks ta tahtnud sealt minema marssida, aga ma marssisin hoopis ise Nii kadus tal variant ohkida ära, odav hind ikkagist ja no kui hull võib see ikka olla kui on öeldud, et newly renovated?! Saime võtme kätte ja pealtnäha polnud kõige hullem. Mingit renovated värki me ei suutnud tuvastada, aga no ainult 1 öö magada ... Tegelikult oli ikka paras peldik, tualettpaber oli isegi otsas ja kui Tom seda küsima läks, visati üks rull pihku ja pandi ruttu uks lukku. Ei teagi kas ebaturvaline kant või tundusid eestlased liialt nõudlikud. Igavene unetu öö oli, koguaeg tundus, et miski sibab kuskil ringi ja Tom käis iga piuksu peale aknast kontrollimas kas Versa on ikka alles. Hommikul kohe kodinad kokku ja minekut.