Golden Gate Bridge, Sausalito, Palo Alto

Eelviimane päev! Kuhu see aeg kadus?

Golden Gate silla ületamine rendiautoga on üks paras gemüüse. Kui me auto SFO lennujaamast võtsime (Dollar), pakkusid nad võimalust lisada piiramatu sildade ületamine rendipaketti, aga otsustasime sellest loobuda. Teadsime ju, et sellest veidi üle kahe-nädalasest rendiperioodist ei viibi me SFOs kauem kui mõned loetud päevad ja ei tundunud karvavõrdki otstarbekas soetada sellist lisavõimalust täiesti sõgeda tasu eest (43 usdi päev ütles rendifirma proua) kui tegelikkuses sõidame üle Golden Gate silla 2 korda (7 usd). Tundub ju loogiline?

Mõeldud - tehtud. Uurisime siis võimalusi (http://goldengate.org/tolls/tollpaymentoptions.php) ja esmapilgul tundus One-Time-Payment täiesti mõistlik. Aga kuna näost näkku või siis äärmisel juhul veel automaadilahendused on veelgi lihtsamad, vaatasime samalt kodukalt mis kohas saab selle ühekordse tasu küsimuse ära lahendada. Selgus, et tollel kodukal olid ilmselt aegunud andmed, sest ühel aadressil teatati meile, et nad juba ammu ei tegele maksete vastuvõtmisega ja teises kohas polnud enam automaati. Otsustasime siis selle krediitkaardiga maksmise hooleks jätta. Lehel on selgelt kirjas, et peale silla ületust tuleb maksta 48 tunni jooksul, seega probleemi pole.

Golden Gate sild on üks rahvusvaheliselt tuntumaid California sümboleid, ta on kuulutatud moodsa maailma ehitusimeks American Society of Civil Engineers poolt. Silla ehitamist alustati 1933, ehituse käigus hukkus 10 meest. Sild avati 1937 ja kuni 1946. aastani oli ta maailma pikim toestatud terasest rippsild. 2,7 km pikk, 27,4 m lai (kokku 6 sõidurida), 227,4 m kõrgune. Wikipedia andmetel ületab seda silda igapäevaselt 110tuhat sõidukit, kuid need on mõne aasta tagused andmed ja ilmselt võib see arv täna juba suurem olla. Muuseas, sild ei ole kuldne, vaid värvitud hoopiski oranži tooni.

Veronts ja Teet sõitsid ratastega üle silla ja Verontsi sõnul oli seal nii kõva tuul, et tahtis ajud peast minema puhuda. Autoga sõites seda just ei tunnetanud ja madalast väikesest autost suurt muud kui konstruktsioone ja teisi autosid ei näegi. Teisele poole silda jõudes võtsime suuna kohe vasakule, Marin Headlands poole kus on rohkelt võimalusi värske õhu, vaadete, looduse nautimiseks. San Francisco, Alcatraz, suursugune sild ise, need ongi peamised põhjused mis meid sinna kohta viisid.

Teispool silda on kohe Marin County, kus oleks patt jätta külastamata Sausalitot. Väike linnake, kus Teise Maailmasõja ajal ehitati laevu ja mis sõjajärgsetel aastatel arenes rikkuse, artistlikkuse sümboliks. Imeilusal maastikul resideeruvad enamjaolt püsielanikud, sealhulgas on märkimisväärne hulk neist valinud omale elukohaks paatmaja.

Sausalitost rändasime edasi Palo Alto suunas. Tee viis ilusti SFO lennujaamast mööda ja no on siis sinna keerulisem sõita kui Lennart Meri nimelisse?

Palo Altos asub lisaks Stanford'i ülikoolile veel mitmeid kõrgtehnoloogia ettevõtete peakontoreid (HP, Tesla, Skype, Google, Facebook, Pinterest, PayPal jt). 2010. aasta andmete järgi elab seal 64tuhat (ja veidi peale) inimest ning see on üks Ameerika kallimaid linnu.
Hämaras ei olnud väga tore enam ringi vaadata, pildid jäid nii viletsad ja tiirutamist oli üksjagu palju. Lisaks tekkis järjekordne maine vajadus (vetsu ja kähku) ning korraga oligi väljas kottpime.