Grand Canyon

"No language can fully describe, no artist paint the beauty, grandeur, immensity and sublimity of this most wonderful production of Nature's great architect. Grand Canyon must be seen to be appreciated."

Need 1895. aastal ühe turisti poolt lausutud sõnad ütlevad kõik ära. VAPUSTAV!!!

Flagstaffist oma tunni jagu sõitu ja saabusime Grand Canyon Visitor Center'isse. Otsustasime National Geographic'u poolt kõrgelt hinnatud dokumentaalfilmi ära vaadata. IMAXi poolt tehtud film tõotas suurt elamust ja pettuma tõesti ei pidanud. 4000. aastane ajalugu oli võetud kokku 34 minutiga ja efektid tekitasid tunde nagu tõesti ise lendaks kanjoni vahel ringi või raftiks võimsal ja ettearvamatul Colorado jõel.
25 usd eest saab lunastada auto pääsme parki, South Rim. Alternatiiv sellele on bussid, mis tiirutavad kindlaid radu. Jalakäija, motikate või jalgratastega tegelased peavad 12 usd loovutama. Samas on hea, et pääse kehtib 7 päeva, seega tõsised matkajad saavad oma jõu ja nõu radadel proovile panna. Praegusel hooajavälisel ajal polnud sugugi rahvamasse nagu blogidest lugeda võis. North Rim ja Skywalk (klaasist kaarsild kanjoni kohal) on sellest paigast üle 200 miili kaugemal, nii et piiratud aja tõttu poleks nii ehk naa sinna jõudnud.

Esimese vaatepunktini jõudes võttis see pilt lihtsalt sõnatuks. Et tegemist on looduse tõelise meistriteosega, seda me teame, aga lisaks tuli kuidagi härdumus peale. Ma olen nii kaua unistanud selle koha külastamisest ja nüüd siis lihtsalt seisame seal ääre peal Võtsime suuna Desert View peale, mis lookleb 40 km mööda kanjoni äärt ja kus on hulganisti erinevaid vaatekohti. Mitmetest kohtadest saab allapoole jalutada, kui vähegi viitsimist ja tahtmist on. Kindlasti ei tohi turvalisust hetkekski unustada, sest igal pool mingeid turvatarasid vms ei ole. Tee ääres metsas õnnestus näha hirvekesi. Passisid nii julgelt tee ääres, et hetkeks tekkis juba kahtlus kas tegemist on topistega, aga ikka päris olid Põtra nägime ka ja jõudsime isegi paar pilti klõpsida. Peale jäi enamuses küll tema tagumik, aga meie mälusse on terve pilt sellest uhkest loomast söövitatud