Forever Hollywood, Walk of Fame, Venice Beach

Hommikul jõudsime juba 8st sööma. Jälle kontinental, sedakorda vahvlid, bagelid, röstitud saiad ja MOOS, või, vahtrasiirup. Kohv oli ka jube.

Peale hommikusööki võtsime suuna Forever Hollywood peale. Kohe hommikuks veidi nagu morbiidne, aga siinsed viimsed puhkepaigad on rohkem nagu tribüüt elule, mitte kui sünged ja pimedad päikesevalguseta hauad.

Edasi viis tee meid Hollywood Boulevardile, kus uurisime Walk of Fame'i, jalutasime ringi, tegime vajalikud meenete ostud.

Starbucksis oli puhkepeatus. Huvitav on istuda ja vaadata neid inimesi, juurelda kas tegemist on turistidega või mõne tulevase superstaariga, kes unistab oma suurest läbimurdest kohe nüüd ja praegu. LA Dream poeb vägisi mõtetesse .. Läksime autole public parkingusse järgi ja imestasime selle parkimise korralduse üle. 5-kordses parkimismajas käis asi nii, et mingid kindlad kohad olid reserved ja sinna parkida ei tohtinud, aga need kohad kuhu tohtis, olid üksteise järgi pargitud autodega täidetud. Meie mõistes siis kinni pargitud. Aga igal korrusel oli attendant, kellele tuli auto võtmed ulatada ja nende ülesanne oli siis vajadusel autodega manööverdada! Nipp või mis?

Söögikohta otsides jäi meile nina alla Off Broadway Shoes... Oli see vast alles pood. Ma tulin tühjade pihkudega sealt välja

Kõht oli selle vantsimise peale heledaks läinud ja söögikohtade üle vaieldes otsustas Tom keerata Beverly Hills Centeri parklamajja sisse -> viga! Megasuur keskus kus tuleks pool päeva kõmpida, et söögini ja pärast autosse tagasi jõuda. Isegi Forever 21, Macys jm ei suutnud piisavalt ahvatleda, et sinna jääda. Nii et autosse ja minema ning Burger King it is. Edasi Beverly Hills ja suund Venice Beach'le.

Tomi nägu vajus eriti pikaks kui olime auto ära parkinud ja suundusime mööda promenaadi patseerima. No need näod ja tegelased seal .. Hipiliikumise hiilgeaegade jäänuk, õppematerjal järeltulijatele "Kui õppida ei viitsi, juhtub nii ..". Peab uurima kuidas siin narkootikumidega lood on, mis on seaduslik ja mis mitte. Rohelises vormiriietuses mehikesed, kes olid end sildistanud kui "medical doctor", toimetasid midagi marihuaanaga, igal pool olid sildid, mis keelasid pildistamise. Ilus liivane rannariba koos vetelpääste tornidega, pikad sihvakad palmid maheda briisi saatel kõikumas .. Ilmselt on see suures osas meelelahutustööstuse teene, et osad hetked ja kohad tunduvad nii tuttavad. Sest me oleme neid filmis näinud Rannas oli väga lahe rulapark, kus pealtvaatajate kaasaelamise saatel tehti trikisõitu, mis sundis õhku ahmima. Noored poisid ja tüdrukud näitasid oma suurepärast tasakaalu ja rulavalitsemise oskust nagu tõelised surmapõlgurid. Kiivreid ja kaitsmeid oli vaid kahel tüübil näha.

Kass kauples omale unenäopüüdja välja, mille siis tagasiteel parklasse kõige turvalisema välimusega tüübilt soetasime.

Venice Beach'lt hotelli suunas liikudes jäi tee peale täpselt ette üks Ross Dress for Less kuhu me ennast pea kaheks tunniks unustasime. Saak oli päris hea Lausa nii eufooriat tekitav, et ma lubasin ise hotelli sõita (loll olin ) Anaheimi poole liikudes juhtus tore vahejuhtum. Auto GPS oli just teatanud, et 0,5 miili pärast tuleb kuskile suunda hoida, kui korraga kadus pilt aparaadil eest. Keset I-405, kus koos carpool reaga oli 7 rida, millel hoolimata 65 miilisest kiirusepiirangust põrutatakse 80ga ( u 125-130 km/h), pikivahest rääkimata .. auto autos kinni .