Puhkus algas

Siit see siis nüüd tuleb, elu esimene blogi. Argipäeva heietusi vaevalt keegi lugeda viitsib, aga reisimuljeid on endalgi vahva aastate pärast meenutada. Viimase tööpäeva lõpp, gin&tonic, välja prinditud piletid, book-itud hotellid ... Netist tuhlamine: kuhu minna, kuidas minna, ebola, united'i istmete plaan, lennuki tehnilised näitajad ... Kõik on sada korda järgi ja üle vaadatud. Vastik ja häiriv mõte hõljub peas aegajalt - et oli seda kõike nüüd siis vaja? OLI JAH! Ainus asi siin ilmas, millele kulutamine teeb rikkamaks!

Tegelikult on see blogitamine üksjagu ajumahtu nõudnud, eeskätt leiutades kuidas kogetut kirja panna nii, et see oleks huvitav lugeda ja samas saaks üht-teist kõrva taha panna. Maailm on Google abil igaühe elutoas olemas, kuid ometigi on veel inimlik kogemus ka hinnas. Kas on pointi rahanumbreid lisada ja kui siis täpselt millele? Keda huvitab, mis hotellis peatusime, kus sõime ja mida shoppasime? Minu blogi, mina otsustan. Kuna kirja pandu on meile endale ja headele sõpradele, nii neile, kes töötavad selleks, et reisida kui ka neile kellel reisimise vajadus nii suur ei ole, siis hiljem on võibolla huvitav võrrelda olnut uuega. Seda enam, et reisi eelarve kallal me endiselt palju pead ei vaeva. Lihtsam valem on selline: reisiks kulub kõik, nii palju kui on, küll pärast kuidagi hakkama saab. Üks tingimus muidugi on, kohustused peavad täidetud olema. Õnneks ei ole seni pidanud õnnetu näoga sõprade juures söömas käima, aga kes teab ...